Proloog

Lõuna-Aafrika Vabariik on paik, mis tiirleb ühe unistusena ilmselt iga inimese peas, kelle hobiks on loodusfotograafia või siis fotograafia laiemalt. Võimalus näha lähedalt ja käega katsuda (ok, mitte päris katsuda) Aafrika linde ja loomi on just LAV-s kõige lihtsam. Maailmakuulus Krugeri rahvuspark oma 20tuh km2 suuruse pindala ja võimalusega omal käel autoga safarit teha teeb selle tavainimesele suhteliselt kättesaadavaks. Jah, loomulikult on Aafrikas võimalusi ju veel tohutult – ikoonistaatuses Serengeti ja Masai Mara Tansaanias ja Keenias; Kalahari ja Okavango delta Botswanas ning Etosha Namiibias kui nimetada tuntumaid – kuid Krugeri võlu on just „kasutusmugavus“. Nagu mainisin saab seal ise autoga ringi sõita, pargis võid hea õnne korral näha kõiki Aafrika loomi, keda oskad nimetada (ja siis veel mõningaid, keda ei oska) ning ka rahakotile ei ole see nii koormav kui mujal. Sisuliselt on Krugeri külastus Johannesburgi või Durbani piirkonna elanikule samaväärne sellega kui üks Tallinna elanik läheb Saaremaale (ka ajalises mõttes on võrdlus kohane) – käiakse nädalavahetuseti, hästi palju käiakse lastega, koolivaheaegadel ja pühade ajal on ööbimist keeruline saada jne.

Kui majutusest rääkida, siis rahvuspargis on lai valik kämpinguid, kus majakese saad üürida ca 60€ eest per öö (küll tasub siin ette broneerida) ning päevane külastustasu on väga mõistlik (ma küll kasutasin Wild Cardi, aga sellest hiljem). Loomulikult võid lasta ka ennast poputada ja külastada Krugeriga piirnevaid erareservaate, kus sind veetakse, söödetakse, pestakse ja kammitakse. Seal läheb ööpäeva hind juba eurodes arvestades neljakohaliseks, kuid selle eest pakutakse ka luksust. Mina läksin siiski pildisafarile ja kuna juures on väike lindude pildistamise kiiks, siis see eeldab väga palju privaatsust ja aega, mida tavaline safari suurema rahvaga ei võimalda.

Aga LAV pole siiski ainult Krugeri rahvuspark. Enne põhjalikumat eeltööd seostusid minul isiklikult Lõuna-Aafrika Vabariigiga veel järgnevad märksõnad: Nelson Mandela, Kaplinn, FIFA 2010 jalka MM, suulud, Hea Lootuse Neem, inglise-buuri sõjad, apartheid, Johannesburg ja Pretoria, teemanti- ja kullakaevandused, veinid, Soweto. Ehk siis tegelikult leiaks ilmselt igaüks sealt midagi – on suurlinnu, on rahvusparke, on kuurorteid, on ajaloolisi paiku.

Eeltööd tehes sai selgeks, et 3,5 nädalaga jõuab heal juhul üle vaadata vaid killukese sellest mitmepalgelisest riigist. Ning kuna Krugeri külastamine oli kindlalt paigas, siis see põhimõtteliselt otsustas ka palju asju ära – oli selge, et Kaplinna ei lähe ning reisi fookus jääb LAV põhja- ja kirdeosa peale (Limpopo, Mpumalanga ja KwaZulu Natali provintsid + Svaasimaa). Piirasin reisikava põhja poolt ära Zimbabwe piiriga ja lõuna poolt Lesotho piiriga (riigike, mis asub LAV südames). Krugeri peale arvestasin 5 päeva ning ülejäänud kohad tulid siis jooksvalt – sõltuvalt ilmastikust, ajast ning huvist. Kokkuvõttes läks ettevalmistatud reisikavast kasutusse vast kolmandik.

Kõigel sellel positiivsel ja huvitaval on muidugi ka teine pool (muidu poleks ju tegu Aafrikaga). Vaesus ja sellest tingitud vägivaldne kuritegevus on asjaolud, mida ei saanud ignoreerida. Autoröövid relva ähvardusel, turistide röövimine tänaval ning pussitamised/tulistamised on ka täna reaalsus, kuigi peamiselt puudutab see suurlinnu nagu Johannesburg ja Kaplinn. Ka sealviibimise ajal räägiti uudistes kuidas Johannesburgis üritati röövida üht Nigeeria diplomaati, kes tuli just lennujaamast – diplomaat jäi terveks, kuid autojuht sattus kuulihaavadega haiglasse. Ehk siis turvalisuse aspekti tuli teadvustada, kuid samal ajal ei tohi ka üle mõelda – igal aastal käib LAV-s miljoneid turiste, kellega ei juhtu midagi. Ettevaatavalt võib öelda, et ei juhtunud ka minuga midagi. Tuleb lihtsalt jälgida soovitusi, mida nii reisiraamatud kui ka kohalik turismipolitsei jagab – ära kola suurlinnade slummides, ära kola ringi öösiti, ära kanna silmatorkavaid ja kalleid ehteid/riideid,  jälgi ümbrust, ära lehvita oma rahapataka või kuldkaartidega, sõites hoia autouksed lukus jne. Lühidalt öeldes – kasuta talupojamõistust ning igale poole ära roni. Kui sa seda jälgid, siis ei juhtu sinuga suure tõenäosusega midagi (valel ajal valesse kohta sattumist ei saa muidugi 100% välistada), kui sa seda ei jälgi, siis võid ka Eestis oma varanatukesest ilma jääda.

Kuidas ettevalmistamine käis? Kondikava aitas paika seada Lonely Planet, kuigi selle raamatu osatähtsus on ajas vaikselt kahanev. Täpsema info ja külastamissoovituste jaoks on tänapäeval internet siiski asendamatu. Päris suvaliselt „South Africa, interesting places“ guugeldada ka ei soovita, infohulk tapab lihtsalt ära. Äärmiselt kasulikud on LAV provintside ning Svaasimaa turismiinfo lehed (olen lingid ülal menüüs ära toonud), tripadvisor, kohalik trip.ee ning lonelyplaneti thorntree foorum (mitmeid neist sai kasutatud ka kohapeal). Lisaks sai vaadatud mõningaid reisisaateid Travel Channelist, loetud paari reisikirja ja kohaseid artikleid reisiajakirjast „Wanderlust“. Suurepärane sissevaade Lõuna-Aafrika Vabariiki on ka nende enda sari nimega „Shoreline“. Selle 13 osa pakuvad kohati hämmastavaid kaadreid riigi rannikualadest ning väga head saatejuhid ja lood teevad sellest väärt vaatamismaterjali ka inimesele, kes sinna reisida ei plaani. Küsimus on muidugi selles, et kus seda vaadata saab, mina pidin kasutama kahjuks piratebay abi – muudmoodi oleks see suurepärane visuaalne meistriteos jäänud lihtsalt nägemata.

Enne minekut tasub üle vaadata ka vana klassika – filmid „Zulu Dawn“ ja „Zulu“ ning ka hiljuti lained löönud „Searching for Sugar Man“ ja „Mandela – Long Walk to Freedom“. Muusikast, mis aitaks Aafrika emotsiooni meie kargele põhjamaale tuua, soovitaksin näiteks Ladysmith Black Mambazot ja Miriam „Mama Africa“ Makebat.
Sissejuhatuseks vast piisab. Ka seekordne reis sai tehtud omal käel, ringi sai sõidetud rendiautoga. 3,5 nädalat kohapeal tundus sellise miinimumajana, millega saab riigist juba väikese tunnetuse. Pildimaterjal on seekord täiesti looduse (ja eriti lindude) poole kaldu, kuid see oli ka üks peamisi põhjuseid, miks sinna sai mindud. Seega, kellel tekkis sügavam huvi, sellele soovin head lugemist. Niisama galeriid saab vaadata antud lehe päisest ning ammendava hulga seal tehtud looduspiltidest leiad minu loodusfotoblogist.